ei ole see üldse see asi, mis ta peaks ja pole ka see, mida ma tahaks. ma lihtsalt ei viitsi kogu aeg midagi üles pildistada, millega tegelen ja mis valmis on saanud jne. no ei jõua. kõige raskem moment on fotokast arvutisse ümberlaadimine, kuigi mul on see wifiga. ikkagi!!! ma ei suuda lihtsalt.
no ja mis mõtet siis üldse.
eksole.
jaah...
samas, tahaks kuskil ju kiruda ja kurta. eelkõige :) vahel muidugi rõõmsalt kisada ka. aga kuna see päris anonüümne koht pole, siis ei saa. siin. mõttepaus. lähen teen kuskil kinnise pesa, suuuuure tabalukuga :D

traditsiooniline

näh, hoolimata kõvast kahtlemisest, kraapisime laupäeva hommikul ennast palavat trotsides kümnesele praamile ja õkva okase muuseumi õuele...seekord ei veninud ka algus ülearu, nagu olin kartnud, vaid töö käis ja vile saatis. umbes nii. midagi sain tehtud, eks muidugi tim magas enamasti pauside ajal, nagu ma ka kartsin, ja ülejäänud saatkond kannatas ka igavuse ja palavuse käes...aga mul on hea meel, et ikka ette võtsime ja sai veidi endale elatud, päris imelik tunne oli :) 2 tööd jäid ülespanekule kuid üles pole midagi pildistada saanud, sest eelmisel päeval juhtus fotokaga pisuke äpardus ja ta sattus aparaatide haiglasse ravile...kuidas järgmisel aastal saab, mis süsteemiga saan minna ja joonistada, paistab juba järgmisel aastal, ei oska ette planeerida, aga kuidagi ikka saab!

aasta kudemist möödas

ja tõesti, olen eelmisest suvest kuni selle suveni põhimõtteliselt peaaegu kogu aeg maganud ja kõhtu kasvatanud, nüüd, kui mõõtmed on jälle tavalised, on eriti käed muud täis kui nõelu ja vardaid. kuigi - ostsin jälle sdea jubekallist angoorajänese käsitsi kedratud lõnga ja koerakarvu sisaldavat villast. enne lugesin veel mingit artiklit koeralõnga tegemise kohta, ja mul on selgelt meeles, et öeldi - koeravill tuleb enne ära pesta. see inimene, kes seda lõnga ketras, ilmselt loeb midagi muud. lõng haises nagu vana ja märg peni. kuigi lubatakse, et peale ketramist enam haisust lahti ei saa, pesin ikkagi ja tuulutasin ja nüüd panin koos seepidega kappi kinni. ehk asi paraneb, juba natuke ongi parem. samuti õnnestus seekord ka teine "haisuämber" teha, samast kohast -  kärdla omaloomingu- ja käsitöölaat on siis koht, kust saab üllatusi. lambanahk - no ma ei hakka ju müüja nina all seda keelega lakkuma ja ninaga nuusutama? aga peaks. kodus tundsin jubedat lambalehka...panime naha õue tuulduma. varsti oli see kaetud laibakärbestega. seepeale ei osanud ma miskit muud teha kui nahk villašampooniga vanni, ohtralt loputust ja sidruni eeterlikku õli loputusvette. ja tuulduma. pean  ütlema, et see nahk tuuldub ikka veel. umbes 2 nädalat juba....tasapisi asi paraneb. küll aga on ta muutunud kangeks kui tallanahk. no las olla siis, peaasi et ei roisku enam. ehk on nendest õppetundidest nüüd niipalju kasu, et järgmist nö naturaalset asja ostes kontrollin üle, et liiga naturaalne poleks. no ja muud põnevat seoses käsitööga nagu polegi toimunud...koon tibatillukesi sokke ja sokkidest natuke suuremaid kampsikuid, tõesti, suvel...aga miks siis mitte. vat jah sokkidega olengi viimased 3 kuud tegelenud. isegi emale kudusin, kui kõigil lastel juba olid ja pereliikmed hakkasid vastu suve juba teist sokipaari per nägu saama. solgutan mõtteid seoses detsembrikuise jõululaadaga...ja nii kulgebki.

 

maikuine näputöö, expolt ostetud tädidega kraam vormistatud.

viimased kõrvarõngategemised pole isegi mitte ühispildile saanud...suve lõpus kodus tagasi olles peab selleks mõne hetke näpistama.

 

 

 

 

 

natuke on ikka parem kui üldse mitte midagi

suvest on ette näidata kahjuks ainult 2 asja, täismaalitud nõud ja haapsalus joonistamine. enne eestisseminekut läks kogu aur pulmariietele ja eestis jällegi oli vaja pahteldada ja tapeetida...umbes lõpmatuseni. värvimine tuleb järgmisel aastal. ja pliidi ja kaminaümbrust kah ei jõudnud...ära kivitada...võimisiganes. nii ma seda ette kujutan. isegi kõiki töid ei pildistanud üles...ainult need, mis minu kätte ei jäänud. ja ega olegi midagi väga pildistada, oleks tahtnud jälle kauem teha et kätt laht saada. noh, järgmiseks aastaks tuleb siis parem ettevalmist teha, see ei tohiks raske olla kui mõelda, et sel aastal see üldse puudus :) aga aitab küll, peab selle aja leidma. ja punkt.

tööpäev

et midagi tehtud saaks, peab midagi muud tegemata jääma. nii ka täna. otsustasin viimasel hetkel, et ei lähe vat sinna hollandi keelde, kuigi mulle meeldib seal küll, vaid teen hoopis asju, mis seni kõik vaikselt ootel on olnud. Nädala lõpus avaneb ehk võimalus Eestisse pakike saata käsipostiga, sinna paki sisse peab ju ka midagi panema. Niisiis.... alustasin päeva sellega, et valasin endale elegantse hooletusega paarsada milliliitrit sooja poolvalmis näokreemi sülle.  ja vaibale. ja igale poole, kuhu mahtus. jäädes truuks oma loosungile (nõiamoor ei alistu!) kaapisin kõik kokku, pesin kreemitatud sussid puhtaks ja hakkasin otsast peale. seekord läks õnneks. sain sellest aga hoogu juurde ja hakkasin seebikiviga seepi tegema. kaks portsu! viimane tuli mu meelest eriti isuäratav - valge, kitsepiimaga ja šokolaadilõhnaline :) kellel leib rätiku all, kellel seep... mul on seep. homme harutan lahti. siis...oli vaja teha jaanalinnurasvaga jalasalvi, oh imet, lavendli eeterlik lõhn sobis sinna kui rusikas. silmaauku. kui see rusikas sinna ikka sobib...ja glütseriiniseepi on nüüd ka, päris kohe...mitu kilo. ise jäin rahule küll. ja seda ei juhtu muide alati. oli veel kõva plaan viltida ja õmmelda ja...midagi oli veel...õnneks ei mäleta, mis. hüplemine jalalt jalale ja rasvade kraadimine kestis hommikul üheksast õhtul kümneni. nüüd ma tõesti enam ei jaksa!!!
veel üks oluline sündmus - creativa expos - seda visiteerisin reedel. oma ainsal vabal päeval. seega pikutamise asemel sai tühja kõhuga kella viieni ringi trambitud, aga asi oli seda väärt. nüüd on 2 ägedat uut lõngapoodi siin linnas juurde leitud, üks kallis ja teine odav. nagu muinasjutus, eks. kauaigatsetud viltimisabivahend - seebiveeprits - see on ka nüüd olemas! ja näpud sügelevad küll seda proovima. no ja edev kevadine kõrvarõngaseeria tuleb ka varsti tegemisele!
eile ja üleeile oli vaja õmmelda. sest  kaua sa kannatad. kaks asja edenevad. üks sai valmis. jah, ma pean pildistama...no olgu, ma ei pea, aga ma tahan! ja kuigi nädal tagasi oli meil lausa suvi, üle 20 kraadi isegi ükspäev, siis nüüd sajab laia lund ja homseks lubab kümmet senti seda kraami. saame näha. kui päikest on,võiks ju lumises aias ka pilti teha? või siiski ootan parem maikuuni või nii. see nädal tuleb selletagi karm. homsest vist enam ei saa endale seda omaenda möllamissaega enam lubada...nimekirjad vaja teha...mööbel laenutada etenduseks...puuduolevad jubinad leida...raamatud pööningult muu kraami hulgast üles otsida ja laadaks valmis laduda...jne jne. ja nagu ma õudusega aru olen saanud, siis IGA ASI VÕTAB AEGA! olgu, kuid olgu siis tulemus seda väärt kah.
puhtast naaritsalõngast valmis ka esimene müts. oeh, tahaks kõike korraga teha!!!!  et siis teine varrastele? ja miks ka mitte. kesse ikka öösel magab. magamisega on üldse imelik, vahel magan paar tundi õõpäevas, vahel läheks kohe terve ööpäev loosi. paar päeva tagasi õnnestus 18 tundi järjest nurru lasta, aga kuna see tundus vist kahtlane juba, siis aeti mind üles...liiga vara. miks ma ei või siis 24h magada, mis, ah?  suvel! vat siis ma magan, olgu mis või kes!

vaikne lohisemine, ajutiste spurtidega

eelmise aasta lõpus juhtus selline ennekuulmatu asi, et KÕIK seebimaterjalid said otsa...ma tükk aega mõtlesin, mida täpselt siis nüüd vaja oleks...ja nüüd on jälle see vana ajateema, et oleks teist ainult! küll siis teeks ja oleks!
aga aega lugeda leiab ikka, eks. uneajast, see on ju lõpmatuseni venitatav kumm. ja mis seal rääkida, olen isegi paari täitsa loetava raamatu peale sattunud. ning uus lemmik - karen maitland :) ärge palun hakake seda nüüd eesti keelde tõlkima, viimasel ajal pole küll ühkti head tõlget näinud, parem siis juba lugeda selles keeles, milles kirjutati. aga no see pole küll mingi uus tarkus.
haa, ja uued lõngad! 100% naarits ja jakk+ kaamlibeebi :) need on ühed mõnusamad :) jakist ja kaamlist teen hetkel mingit õdilat, kui valmis saab, siis on aru saada, ma loodan vähemalt...mingit kindlat plaani mul pole, muudkui aga koon igast otsast.
ja siis veel uus projekt on seotud sooladega. surnumeresoolast olen teinud koorivad segusid, mis tuleb lihtsalt mee või jogurtiga lõpetada, mulle meeldib, eks paistab, kas hakkan üldse tutvustama kuskil, ma nii ei jaksa sellise asjaga tegeleda....teha on mõnus ja kasutada on mõnus, teistele toppida EI OLE MÕNUS. punkt. ja aamen. kui et just kingiks.
ees on veel ootamas mitmeid meetreid linast! jee!

tasapisi

olen siin üritnud vaikselt elada. aga kussa. suvi oli küll mõnus rahulik, tegin ainult ühe tellimustöö, viltisin seepe ja tegin paarkümmend sojavahast tassiküünalt. teeks ju veel, aga siin on see tassiprobleem...orav vajab varusid! koon vaikselt...isegi sokke. ja täna teen šampooni. tahket küll, see meeldib mulle nagunii rohkem, lihtne kaasa võtta jne. aijah, huulepalsam on nüüdsest teises topsis, huulepulgavutlaris, mugavam kasutada. ega ma pole küll oma tegemisi kuskil reklaaminud, seega nalja saab, kuidas ma sellest kõigest lahti saan. jõulukingimure murtud või midagi sellist. sest teha on ju tore küll, aga samas oleks kena kui allapandud raha vähemalt tagasi tuleks et saaks selle uuesti samasse kohta viia :) tegemiserõõm. küünlad ja seebid on kooli jõululaadal muidugi ka.
kilo seebikivi kaob ka tasapisi pärisseebiks. õnneks on meil vaheaeg, saan nüüd möllata :) argipäevas võtab 4x nädalas keeletundides käimine siiski nii palju energiat, et pärast ei jaksa enma suurt midagi...kuigi, mis ma räägin, uus õmblusmasin, tõeline kosmoselaev vanaga võrreldes, on ka kapist välja roninud! brokaandilt ostetud siidirättidest konstrueerisin suveõdila. nüüd peab ainult veel suve ära ootama. ja ühtlasi püüan lõpetada õmblustöid, mis on ette võetud...oeh...tuleb välja, et juba vähemalt 6 aastat tagasi. üks asi peaagu lõpusirgel. seega, elu edeneb :)
kassi asendab hetkel kuldkala. esindab kuidagi ...kehvalt. aga loom ikkagi!