nende kahe kätise juures on veidi praegu populaarset taaskasutust, pealeõmmelduna siis.
ja viis kaelust suutsin lõpetada. teha on neid ju mõnus kuni peab lisama selle viimase pitsi või nööbi...siis käsi ei tõuse ja mõte ei liigu...ja nad lamavad kannatlikult oma korvis ja ootavad, millal küll lõplik nägu peas. nüüd on.kuidagi ei oska ainult yhe asjaga tegeleda, pidevalt on mitmeid eri töid pooleli. õnneks tekib aeg-ajalt võimalus mõned ka lõpetada, näiteks on vaja saata salongi. siis polegi valikut, nõel näppu ja ei lähe poolt päevagi tegelikult. aga vat see pealehakkamine... tunduvalt mõnusam on ju alustada mingit uut mõtet materjalis, seda asjade lõpetamiseks vajalikku meeleolu pole enamasti. aga on kergendus kui pooleliolevate asjade korvid saavad ruumi juurde!
peaksin hoopis asju pakkima, homme suht vara vaja autosse istuda ja sõitma hakata. nädalaks inglismaale. eks see vastupidine liiklus saab kindlasti huvitav olema...aga muidu, paber-pliiats tuleb kindlalt kaasa ja fotokas koos laadijaga, sest seda nalja ma tean, et kui laadija koju jätad, kohe on aku tühi, ükskõik mida ta ise enne väitnud pole. no ja kuna vist ilmaga väga ei vea, siis vihmavari...äkki kummikud? ei, peab hakkama põrandale hunnikuid moodustama ning siis mingi kott...kuhu need panna. umbes nii.
