koolivaheaeg!

See on vist selle sügise kõige suurem käsitööettevõtmine...samas ateljees kus ikka, ja ka enamus samad inimesed. terve laupäev vee ja seebiga lödistamist. valmis sai seekord ainult 1 asi, kuid see-eest suurim, mis olen teinud kunagi. lootsin tütrele vesti teha, aga hajameelsus ja valearvestused viisd selleni, et pean nüüd ise seda vesti kandma hakkama ja lapsele ilmselt uue tegema. vedasin viltimisasjad kodus allakorrusele, et hoog sees ja teen kohe edasi igasugu asju, kuid nädalad lähevad ja mette pole aega...ei kaota lootust, tänasest hakkas koolivaheaeg ja midagi ma igatahes teen! mütsid, lilled, no ja mis aga plaanis on.

samas ega niisama ka ei istu, kudumine ei nõua õnneks mingit lauapinda ja ettevalmistust, seega koon kõige pikemat salli, mis mul kunagi olnud on...praegu umbes poole peal.

seep

sellised nad on ja nii sai neid tehtud. nüüd peab septembri keskpaigani ootama, siis saab proovida, kas töötavad ka hästi :)

ja saigi seep tehtud. ja võtan ikka kohvriga lennukisse. kuidagi ikka saab.
hiiumaa pakkisime selleks suveks kokku, oleme linnas ja püüame veel viiimast võtta, ehk siis kino, raamatupoed jne. siis kohvrid kokku ja minekut. kuigi praegu kogu seda segadust siin vaadates ma küll ei tea, kesse teeb seda ja millal... homne päev ja pool ülehomsest, rohkem aega pole. täna ei tee küll enam miskit, poirot ja raamat, homse varna kõik muu.

päris seep!

sai nüüd lõpuks ära proovitud. abiks kursaõde, kelle juba hulganisti kogemusi ja loomulikult algul ka koolitus. kuna aga koht, mis muidu neid koolitusi teeb, minu siinviibimise ajal midagi ei paku, sai siis koos tehtud. oli natuke hirmus küll see seebikivi, sest ma ju loomulikult enne lugesin nii palju ta kohta kui oli saada. et pimedaks on võimalik jääda jne...võttis ikka käe värisema. aga keda see takistab, eks. seep tuli kollane, meelõhnaline ka meelisandiga ka, peale kitsepiima, ilma milleta vist ei tule mul küll ükski seep. nüüd ta kuivab...siis jääb üle veel lahendada see küsimus, kudias ma ta eestist kätte saan. oh mulle ikka meeldib oma autoga siin käia, mitte lennukiga, jäävad sellised mõttearendused siis ju ära ja on hea rahulik. täna või homme saab uusi katsetusi teha, kõik kraam on hiiumaale veetud ja ma ainult ootan, millal jõuab külli koos kaalu ja muuga...siis teeme edasi! niiakaua loen retsepte ja muud sellist...ja mõtlen. kas lisada seda? või toda? huvitav igatahes.
siis on veel lõbustustest saada siin perseiidide sadu ja täna käis üks suur rebane maja juures tutvust tegemas. mina muidugi magasin, aga oli nägijaid. pilti pole, see oli selline üllatuskülaskäik.

moejoonistus haapsalus

nagu juba neljas aasta käisin haapsalus moejoonistamas, okase muuseumis. ega meid seal palju polnud, kuus tükki said lõpuks tööd seinale. nädala ripuvad nööri küljes, siis peab jälle maha võtma. laupäeval läks joonistamine suht pikale, umbes ühest kuni kaheksani välja, pühapäeval kõigest mingi üle kolme tunni... mul jäi seinale 8 tööd, lootsin küll, et saab vähem jätta, nüüd ju tahaks kindlasti neid ka kätte saada. olen küll proovinud muul ajal ka joonistada, aga nii kambaga ja toredas kohas on see hoopis produktiivsem ja vahvam.

Loodrielu

Võtan sõnad tagasi putukate teemal. On parme. Mitte vähe. Ja ma olen täiesti ära näritud juba, ilmselt ka sääskede poolt. Mingit käsitööd käsi tegema ei tõuse. Eelmise nädala kreemikoolitus oli käsitöö tipp ja sinna ta jäigi. Kuna kaalud ja termomeetrid jne on kõik koju maha jäänud, siis uusi oskusi ka proovida ei saa. No ja nii sooja ilmaga ei tea kas üritakski. Käib külalisi, paljud on alles tulemas, grill ja tšill, meri ja lebo. Nii on.

suvi

see on tänase päeva nö uudis. ma küll aru ei saa, et putukaid see aasta rohkem oleks, aga usse on kõvasti. mingi uss keeras ennast mulle külje alla, kui õues raamatut lugesin, vihisevad metsas üle tee ja nüüd on üks nastik majja kolinud. välja ei lähe.

mõned käevõrud ja muu staff, mis olen teinud... piltidel küll ainult käevõrud. tuli tahtmine katsetada ühte ideed. töötab ja sätendab küll. õmblustööd on olnud ka, aga nagu ikka, pilte pole. tuleb teha.

allergiakindad

need nad on. tegin eelmisel suvel häda sunnil, päikseallergia on ikka üsna tüütu asi. siis polnud küljes pitse ega midagi...ja tihti pidin vastama küsimustele, et kas on kipsis käed või mis häda on...seega tuli asju natuke edevamaks muuta. külge said pitsid, mille leidsin siinselt antiigilaadalt, vanad siis ühesõnaga. ja ka trükipakud pärinevad antiigiturult. nüüd mõtlengi, kas ka muster seest ära värvida või on nii ka hea...ja ma loodan, et see enam kipsi ei meenuta.

tegin kookosvõist, mandliõlist, jogurtipulbrist ja veel mõnest asjast vannitrühvleid. head näevad välja mu meelest ja lõhnavad ka, aga proovida pole veel aega olnud.

ja silmaklapid. ühed tegin endale, no oli vaja. ühed kingiks. ja siis veel mõned, pole veel päris lõpetatud see töö. siid, helmed ja pits.

õitelumi

magnooliate aeg on läbi, nüüd pudenevad ka roosad õied...ja see on üks konnadest, kes meil aias elab.

jah, ainult ehteid olen viimasel ajal teinud...ja veidi õmmelnud. aga pildile pole õmmeldusi veel pannud.

käsitööga asi venib, pole seda va tuju...sest peaks enne igasugu tarvilikud tegemised ära tegema. lihtsalt siis ei teegi midagi. eelmisel nädalavahetusel sai käidud sinises metsas, kasvavad seal mingid metsikud hüatsindid ja veel keegi, keda nimepidi ei tunne. lõhnas. sooja on ka piisavalt, siis oli vist veidi üle 20, eile oli meil päris troopika, 28 plussi, tänaseks asi muidugi maha rahunenud.

kreemikatsetus

proovisin siis kreemitegemise ka ära. ja ei saaks öelda, et ma rahul olen. miks on kehavõi nii kõva, et raiu või kirkaga? miks läks üks kreem vahtu ja vahtu jäigi? vat mina ei tea. ning lõhnu ma ka enam ei lisa, juhul kui veel teen. läheb liiale mu jaoks, kuidagi lämmatav. peab edasi proovima, mis muud. kõik sai küll grammipealt retsepti järgi tehtud...nii et jah, eks pean siis katsetama, ma küll ei tea, et meil siin kreemikursusi oleks.

näomask rohelisest savist, mangopulbrist ja jogurtipulbrist tuli juba parem ,kuid seda ei või vist liiga kauaks näole jätta, tsementeerub täielikult. aga muidu mulle meeldib. ja hea lihtne on ka, võtad pulbrisegu ja sega törtsu veega ning ongi valmis.

kätis

ja vat mis sai sellest.

tagasi kodus

see oli küll üks tuulisemaid kohti, kuhu olen sattunud. matk parklast nõelte juurde pidi kõrvad peast viima...aga ilus oli küll.

no selle koha pidi ju ka üle vaatama kui juba seal lähedal oled. ma küll ei arvanud, et sinna on turistidele selline lambarada tehtud. et astud aedikuuksest sisse ja siis piiratud rada mööda teed oma ringi ära ning tagasi välja. kuigi, järele mõeldes, eks nii on lihtsam turiste pidada vist.

mitte, et ma oleks just selles teeruumis käinud. kirjaoskaja tuvi aga vist küll :)

mul pole udust aimugi, mis selle väikese küla nimi oli, kust pärineb see parkimissilt. aga iga teine pood oli nõiapood. ju siis kuidagi ajalooga seotud.

käidud ja tagasi. joonistasin ma mitte kriipsugi ja muud ka ei teinud...üritasin küll heegeldada, aga ei. polnud see tunne. siis saigi rohkem käidud ja pilte klõpsitud ning loetud. õnnepalu paradiis ning sergo randröövel. ei saa hiiumaast üle ega ümber. ja paradiisist võin kõneleda küll ülivõrdes. ammu pole lugenud midagi nii head, mõtted, mis isegi mõelnud hiuumaal olles, on lihtsalt ja kaunilt sõnadesse pandud. loed ja naudid. ja kõik on õige ka. randröövel on läbimisel...aga sama asja olen juba lugenud, küll oli autor teine, lugu sama. ja ka sergo mulle meeldib, see näkimadalad oli üllatus, sest ega ma lootnud midagi nii huvitavat. ja keelekasutus ka on tore. nii et käid ühe saare peal, aga mõtetega oled kogu aeg teisel.

ikka mitu asja korraga

nende kahe kätise juures on veidi praegu populaarset taaskasutust, pealeõmmelduna siis.

ja viis kaelust suutsin lõpetada. teha on neid ju mõnus kuni peab lisama selle viimase pitsi või nööbi...siis käsi ei tõuse ja mõte ei liigu...ja nad lamavad kannatlikult oma korvis ja ootavad, millal küll lõplik nägu peas. nüüd on.

kuidagi ei oska ainult yhe asjaga tegeleda, pidevalt on mitmeid eri töid pooleli. õnneks tekib aeg-ajalt võimalus mõned ka lõpetada, näiteks on vaja saata salongi. siis polegi valikut, nõel näppu ja ei lähe poolt päevagi tegelikult. aga vat see pealehakkamine... tunduvalt mõnusam on ju alustada mingit uut mõtet materjalis, seda asjade lõpetamiseks vajalikku meeleolu pole enamasti. aga on kergendus kui pooleliolevate asjade korvid saavad ruumi juurde!

peaksin hoopis asju pakkima, homme suht vara vaja autosse istuda ja sõitma hakata. nädalaks inglismaale. eks see vastupidine liiklus saab kindlasti huvitav olema...aga muidu, paber-pliiats tuleb kindlalt kaasa ja fotokas koos laadijaga, sest seda nalja ma tean, et kui laadija koju jätad, kohe on aku tühi, ükskõik mida ta ise enne väitnud pole. no ja kuna vist ilmaga väga ei vea, siis vihmavari...äkki kummikud? ei, peab hakkama põrandale hunnikuid moodustama ning siis mingi kott...kuhu need panna. umbes nii.

poolikud asjad...

seda ma alles teen...kas tuleb välja, nagu mõeldud, või peab otsast hakkama, ei tea. veel.

see on ka pooleli. tikin. samast kangast peaks ka kott tulema, mis jõuvõtetega, seda veel ei tea.

see on meie oma kass. mõnel pool tuntud ka kui "kultuskass" :) aga loodan, et pilt läks õigesse kohta.

muidu on käsil seebikeevitamine, mangopulber ja trühvlilõhn, töörahva uued lemmikud!

vildililled

sain just viimased 2 valmis (sinise ja ülemise mooni), peab ytlema, et siidikiudu ilma meriinota ikka kokku ei vildi...kätistega läheb veel aega, aga valmis saab seegi pooleli töö ükspäev. eile ostsin uusi pitse, tahaks juba järgmiste kallale asuda. ning mingi rahvariideaineline jakk oleks ka tore, rahvariideid mul pole ning esinemisel midagi vaja. hea põhjus töö ette võtta.

väljas on endiselt külm...aeg-ajalt sajab lund...eelnevatel aastatel on veebruar veidi rohkem kevade moodi olnud.

pilte endiselt null, aga tööd jätkub

pean vist kirja panema lausa, mis teha vaja. hakkab juba keeruliseks minema. vahepeal sai seepi tehtud, kätiseid 6mmeldud (need on lõpetamata....), kaeluseid l6petatud (mis ikka alles pooleli...), mütse vilditud ja isegi ehteid nokitsetud. aaa, ja vildist lilled. see ka. mõned ideed on selle koha pealt veel järgi proovimata. seni oleks kena, kui suudaks valmistehtut viimistleda. ning on uusi nö tellimusi, erinevad asjad...ma tunnen, et valgun laiali. tahaks teha kõike ja korraga, tulemuseks on, et enamuse aja istun ja m6tlen ning ei tee mitte midagi. jah, plaani on vaja, mingit süsteemi.
ja arvutiabi. kuidas teha nii, et arvut mu fotoka ära tunneks, kui ma ei suuda enam plaati üles leida?

nyydsest eesti keeles

kuskil šveitsis, pilt on tehtud autoaknast:D

arno j6gi ja firenze

ja jälle sama, kuid teise nurga alt. pilt ise tehtud ponte vecchio silla pealt

sest ei viitsi lihtsalt. ei aita see midagi mul uuesti inglise keeles kirjutama hakata, parem siis räägin ja ei kirjuta yldse. vbl peabki hoopis eesti keele elushoidmisega tegelema? kuid suured kirjatähed jne, sry, jääb nii nagu on.

sai ära käidud itaalias, toskaanas. autoga, kokku ehk 2500 km edasi-tagasi. kolm päeva autos. mis seal muud teha kui lugeda ja kududa v6i heegeldada. nyyd ootavad need valminud jupid l6puleviimist. raamatuks olin kaasa v6tnud ulitsakaja "medeia ja tema lapsed". sisu pole m6tet ymber jutustada, ulitsakaja mulle meeldib ja pole siiamaani pettuma pidanud.

šveits oma mägedega oli muidugi...pilte ju v6ib vaadata, aga olla ise selle keskel, väike roomav putukas metallkarbis, ymber hiiglaslikud mäed, m6ned majad päris karmil kallakul, siis saad aru, milline see k6ik tegelikult on ...värvid olid selged, kirkad, vaated v6imsad. itaaliasse j6udes muutus pilt pastelseks ja kord nii, kord naa...m6ni kant, kust läbi s6itsime, oli suisa inetu. 6nneks mitte toskaana ise. kahjuks sadas päris tihti, kujutan ette et suvel päikesega on k6ik veel v6rratult ilusam. nii et on motivatsiooni uuesti minna kyll:) nädalake itaaliat ja tagasi...kui seal t6usis päevane temperatuur isegi +18-ni, siis koju j6udes tervitas meid reibas -5 ja jälle lumi...