endiselt säästurezhiimil. ning tore komme vanal aastal pooleliolevad asjad lõpetada jääb ka seekord minu poolt tähelepanuta. vbl veebruariks jõuab? no vahet pole, peaasi et endal on huvitav. aga! sel aastal on noorimal lapsel esmakordselt võimalus oma sünnipäeva pidada, külalised puhtal ta omal valikul. mängutuba enam kinni panna pole muidugi võimalik, kuid kodus paar tundi möllata ikka saab.
ja veel üks asi, mis sel aastal esmakordselt kaardistatud - mulgi kapsad. ses mõttes, et mitte purgi, vaid ise ehitatud. üllatuslikult lihtne ning täiesti vastupandamatu jõulusöök... kus ma enne olin? seda oleks pidanud juba varem proovima.

täiesti koomas juba

kuna hetkel on mul külas sõber migreen, siis ilmselt tuleb jutt kaootiline jne, aga no ei avane ju teisiti võimalust vedeleda ja kirjutada.
vahepeal olen igasugu asju teinud. ajasin juuksed nulliga maha, saime hakkama esimese korraliku teatrietenduse maaletoomisega siia, see näd vahetus toimus siis kooli jõululaat, kooriga mitu esinemist ja ka laste jõulupidu. kindlasti on veel pisiasju, aga need on sellised suuremad ja energiatvõtvamad.
teater. dekoratsioonidega tekkis küsimusi. need said lahendatud. näiteks nii - kust võtta vineerist vana telekaümbrist, millest ekraan ja kineskoop eemaldatud? näiteks nii - hiili pimedas hiliõhtul naabri ukse taha ja pänna sealt üks koidest äranäritud puust kast, palu sõprade abi (vaja saagida 1 ekraanikujuline auk) ja värvi see kast siis ära. kapi leidisme ka. trocist. nüüd on see teel või juba kohal eestis, kapivõtmed ja toru riidepuude jaoks on vastavalt mu käekotis ja köögis kapil...ehk õnnestub osalised mingil hetkel jälle kokku viia. kapi vedime siis hiiumaale, pean selle küll korda ka tegema, etendusele ta sellisel kujul ju sobiski, aga meile nii vist ikka ei lähe mitte.
jõululaadast. vilditud seebid osutusid üllatavalt populaarseks...ja olen siin-seal juba ka huvilistele töötuba lubanud, eks siis veebruaris vaatame :) ja nüüd on hea võimalus mütse juurde viltima hakata, ruumi on juurde tekkinud:)
eile, pärast laupäevast jõululaata ja 2 esinemist kooriga jne jne, olin juba nii vääääsinud, et terve pühapäev tundus kulgevat kui mingis udus...õhtul roomasin kell 8 juba kotile ja närisin peavalutablette...täna tahaks olla lihtsalt vait.
ja sellel nädalal on veel ette näha - natuke koosolekuid tuleviku teemadel, 2 jõulupidu (laste), 1 jõulupidu(suurte), noorima lapse sünnipäev koolis (ehk vaja viia midagi söömist sinna) + esimest korda koos sõpradega meil kodus...see jõulueelne aeg on väga keeruline sünnipäevade pidamiseks, kiire ju niigi. ja siis veel nipet-näpet. nagu näiteks mitu tundi prantsuse keele grupiga mööda vanalinna kõmpsimist (teema -koomiksid). vat seda ma küll kahetsen, et mul ühtki mõistlikku vabandust pähe ei tulnud, et sealt ära viilida. mõõt hakkab vaikselt täis saama.
ilusat jõuluaega teilegi.

Nüüd on valmis need seebid, mis sai sügise algul tehtud. esialgu seisavad viksilt riiulis :) see aasta vist tuleb ikka see kodus asjade müük ära, ma ei jaksa neid enam kuskile vedada jne. vaja vaid kuupäevad muude asjadega klapitada ja teade välja saata. ehh kui raske see tundub..

viltisin mütse, sain need (kitse)mohäärsiidiseguomad ka lõpetatud ja tahaks ju edasi teha. Nüüd sõltub, milliseid putiigionu eelistab, siis pean mütsikogu täiendama. kas vilt või kudum.

kõik vilditud mütsid on värvilised ja lillelised...kust see kõik tuleb, ausalt mina ei tea. töö käigus kuidagi ise läheb kõik paika. mul võib ju mingi algidee olla, aga lõpuks hakkab ikka kõhutunne tööle. ja nii ongi kogu aeg. halli mütsi tegin sellesügisesel viltimiskursusel, kuigi no mis kursus see on, ma maksan lihtsalt seepärast, et saaks suures ruumis koos teistega segamatult päev otsa vee ja seebiga möllata. ma võiks ju seda ka kodus teha, ag siin on nii palju eksitavat. ja ega tea, vahel läheb targema nõu ka vaja. seal katsetasin ka kolmemõõtmelist nunovilti, nii et vill-siid, kui ka siid-vill-siid. toimis kenasti, vaid lõikeid pidi suuruse mõttes veidi muutma. osad toorikud sellest ajast veel lõpetamata, küll kunagi jõuab. ehtetegemine on hetkel nö kalevi all, kuid mul on neid valmis asju ka nii piisavalt, et ma ei julgekski juurde teha. tahtmist muidugi on. samas viltimine on hetkel põnevam. ühesõnaga, teen ja toimetan, aru annan harva.

pildiline lühiülevaade

nii, alustame siis viimasest asjast. see on šokolaadiseep.

ja ka see.

juustepesuks tehtud roosiseep ning kooriv seep mangopulbriga.

mangoseep

vannipallid, kakaovõiga ehk siis šokolaadilõhnalised. kuigi lõhnaks sai mandel.

roosiseep. soojake alles :)

augusti esimese poole seenesaak hiiumaal

jah, ühel päeval aastas ma joonistan! haapsalus. ülejäänud aja ainult unistan sellest...et oleks aega...no ja modelli olemasolu ei tee ka halba.

üks viimaseid töid enne puhkust. meriinovilla, pitsi ja mageveepärlitega kätis. kingiks.

Kingitus sõbrale. ja no mis sest, et naisepea otsas näidatud, tegu siiski meestemütsiga. meriinovill.

meriinovill, emusuled ja lõviga nööp. ja jällegi kingiks.

septembri lõpul on ees veel ühed viltimiskursused, ja siis hakkab see konnakeeleõppimine peale. ajaröövel...aga väegade kasulik asi siinmail.

punasest majast läbi kollase roostemajja

ja tagasi eestipuhkuselt. võtab küll hirmsalt aega, et autoga käia, aga mulle ei meeldi ikka need üüriautod ja kogu see kamm siis. oma auto on ikka oma.

ja mis ma siis ära tegin. sai haapsalus joonistatud. seepi vildi sisse keeratud, täitsa lihtne on kui järgi proovida. tervelt viiel teatrietendusel käidud ja kõik nad olid suht erinevad. kultuurielamusepuhkus :) kõigepealt tahkuna alla tuulesaared. siis see lasteasi morten viksiga. lastele õnneks ka meeldis, mitte iga lastetükk pole ju neile meeltmööda. ja teema on neile tuttav, raamatut lugesime ja plaati oleme ka üle kahe korra kindlasti kuulanud. hiiumaale masinasse see jäigi. siis 2 asja tartus, draama külalisetendused. panso ja augustikuu. panso roll oli täitsa tore. ja sellist kaadrit, keda vanemuises publikuna nägime, pole ma vähemalt paarkend aastat kuskil näinud. kus nad seda rahvast seal tartus küll säilitavad? et olid vaatused ja vaheajal huumoriminutid. ning vaatama tahtsin seda minna vaid ita everi pärast, et ikka oma silmaga jälle üle vaadata. ja viimaseks jäi gilgameš. no oli uhke küll. ja samas nagu kurb ja...aga võimsalt oli lahendatud nii heli kui kujundus. jah, teatrielamustega võib täiesti rahule jääda, nüüd peab ilma professionaalse teatrita järgmise suveni tiksuma ja eluteatrit vaatama.

enne ärasõitu selgus, et olin pakkimisel graafikust ees (kuigi pakin ma nagu ikka viimasel minutil ja üksi ja kogu kraami) et jäi veel aega ka lõngapoe jaoks. no et poleks väga tüütu seal auto kõrvalistmel ja laevas pärast konutada. põhimõtteliselt jätsin sinna poodi kogu kaasavõetud raha...ja nüüd on vaja siis alustatud asi ka lõpule viia.soovitavalt enne talve. peaks vbl koolivaheajal kuskile reisile minema, siis on aega? või midagi sellist.

raamatusaak seekord pole muljetavaldav, suvel ju midagi palju ei ilmu. ja kindlasti nüüd, kui oleme just lahkunud sealt pinnalt, hakkab tulema. kas nagu saelaudu, ei tea, aga nii see tavaliselt on. vähemalt tõin mõned sõjamälestused ära, need on täiesti vastupandamatud.

hiiumaa maja on vana tuttav nastik talveks oma hoole alla võtnud, meie jätkame toimetusi roostemajas, kuni järgmise soojani.

elades sulamistemperatuuril

vahepeal...võib vist käsitööasjade kohta öelda ainult et nipet-näpet. oli ju vaja hädasti maailmaasju veel paremaks teha. aga. barcelona pärlipoed olid just nii head, nagu mäletasin, pluss leidsin ühe veel, mis meeldis mulle isegi kõige enam. kunagi jõuab kindlasti ka selleni, et midagi teha. natuke olen nikerdanud, aga tahaks ju rohkem. jälle ajaprobleem.
hetkel on meil teist päeva ilge palavus, üle 30, rohkem ma ei taha teada ka. midagi teha ei jaksa. istun õues ja joon siidrit ning tapan sipelgaid, kes ennast siidriklaasi üritavad uputada. sipelgad on üldse käest ära läinud. mitmes päev soovivad maja üle võtta. ajad uksest välja, tulevad aknast. et parim koht pesa jaoks on ikka tugitooli taga. mina nii ei arva. ja mul on mürki ka!
vaesed tomatitaimed kiduvad pottides, karjuvad muudkui et juua! ja juua! anna palju annad, ikka on vähe. kraapisin tolmavat mullaplatsi umbrohust puhtaks, et ehk homme, kui lubatakse mingit vihma, saab nad ometi maha panna. eks potis on juba kitsas ka. autoga sõita on hiina piin, rool on kuum kui sepaääs...no tõesti, miks ei võiks ilma olla stabiilselt 25 sooja ja vihm ainult öösiti?! vaheldumisi antakse siin novembrit ja troopikat. õnneks saab lastel kool järgmisel neljapäeval läbi, siis koli kokku ja autosse, eestisse minek. esialgu on veel lootust, et seal jääb aega ka logelemiseks ja vedelemiseks. aga iial ju ei tea...aga ma olen optimistlik!

nagu ikka enne suvepuhkust tuleb siin väike paanikahoog sisustamise teemadel. ning mitmed katsed kinnitavad endiselt, et parim antiigikas on troc`n`roll. mitte kõige esinduslikum, aga leida võib igasugu toredaid asju ja hinnad ei nööri hinge kinni. vahel isegi lausa vastupidi. seekord lahkusime art nouveau peegliga. ja plaanitud kulutus osutus kõigest 15 euriseks...igatahes ma olen sigarahul. nüüd tuleb 1 peegel veel leida, vannituppa. ja kraanikausikapp. ja kööki sama asi. ja siis veel nagid esikusse...ja mis kõik veel. ning juulis lohistame asjad hiiumaale. loodetavasti.

järgmine nädal on kavas Barcelonas olla, sinna ma võtan küll ainult fotoka kaasa. ei mingit käsitööd! ja need toredad pärlipoed seal...vat need ma vaatan kõik ükshaaval üle :)

prantsusmaalt ostetud mohäär on peaaegu otsas, aga viimistluseni pole veel jõudnud ning ega enne sügist ma ei usu, et tegelengi üldse sellega. olen püüdnud mohääri juurde leida, aga vat ei sobi mulle see akrüülisegune.

jaapani kangad

eile käisin ühes põnevas poes, mida olin autoaknast punase tule taga passides märganud. et jaapani kangad ja paber. ei no täiesti imeline! netist ma osta ei taha sellist asja, mida tahaks ju ikka lähemalt vaadata ja näppida. ja seda ma ka sain. inimesed, kes seda poodi peavad, olid ka ülimalt sõbralikud ja toredad, pakkusid isegi mulle mu asjade müügivõimlalust seal, neil on seal igasuguste eri rahvustest kunstnike loomingut müügil ka, peale kanga ja paberi. keraamikat, ehteid, mänguasju, pilte jne. ja toimuvad töötoad. spontaanselt saigi siim lubatud maikuus toimuvasse origami-töötuppa, see on küll prantuse keeles, aga no põhimõtteliselt näidatakse ju kõik ette ja ehk saab hakkama. kui nüüd õigesti aru sain, siis on see ka hirmodav, 5 raha kõigest, materjal hinna sees. kuidas see võimalik on, mina ei tea. ostsin prooviks 2 juppi erinvat kangast ja nüüd murran pead, mida siis teha neist. ei raatsi kääre sisse lüüa...aga tahaks hirmsasti!

pood on lahti olnud alla aasta, aga nad on väga lootusrikkad, väidetavalt on nad omataolise kauba pakkujate seas suurimaid euroopas. täitsa võimalik, soovin neile edu igatahes. ja see pole lihtsalt pood, jutu järgi tahavad nad, et sellest kujuneks seline loominguline keskus, kus oleks palju erinevaid võimalusi õppida eri tehnikaid, galerii kunstnike loominguga jne. jällegi läks mul seal jutustades tunnike, väga huvitav ja tore oli! poelink ka www.lecameleoncoquet.eu

ning prantsusmaa mohääritädi andis ka voldiku kaubaga kaasa, sealt selline link

www.lemohairdesfermesdefrance.com

hiline ülevaade

selline vaade avanes meie maja juurest. mida sisaldab pisike maja mäenõlval, pole teada. majakese taga on bassein, aga siit seda ei näe.
esmaspäeval sai käidud kahes lilledega pärjatud külas, e siis pranstusmaa ilusamate külade nimekirja kuuluvates kohtades. gordes - kollane mägiküla ja roussillion - punane. mõlemad olid toredad küll. aga elada neis...pole küll ahvatlev. peaaegu iga öö nägin õudusunenägusid seoses kõrgete kaljumägedega.
teisipäev -
camargue, saintes maries de la mer. hoopis tesisugune maastik. madal, veteväljad, metsikud valged hobused iga põõsa taga jne. pole ka ime, et nad seal riisi kasvatavad. on ka soolaväljad, aga sinna ei läinud, nii et ei oska kommenteerida. küll ostsin soola kaasa. ja on see koer alles soolane! esimest korda kasutades soolasin toidu julmalt üle. elavad seal ka flamingod, aga ainus võimalus neid vaadata oli minna tasulisse linnuparki. käisime, vaatasime. ja umbes samapalju, kui oli flamingosid, oli ka tohutute relvadega inimesi neid pildistamas. statiivil poolemeetrised objektiivid. ma usun küll, et nad passisid seal terve päeva, kui mitte rohkem. meile piisas poolest tunnist. ja üldine arvamus oli, et pole suurem asi koht see camargue. no välja arvata liival rannas vedelemine. see oli ok.
kolmapäeval oli kavas ilus küla lourmarin.
neljapäeval - avignon. vat see on linn minu maitse järgi. ja soe oli ka, kohalik termomeeter väitis 27 kraadi. käisime ka jõe ääres, ja siis jälle vanalinnas.
reedel. kõigepealt läksime läbi kohalikust mohäärifarmist, kuhu olin juba mitu päeva kippunud. ning tore algus oli küll - nii kui autost välja sain, märgas suurem farmikoer mu pika suveseeliku korralikult ära. kasisin siis seda õue peal olevas purskkaevu moodi kohas. majast väljus perenaine, täiesti hämmingus, et mingid inimesed on ta õue peal, ja siis see koeraasi ka, eks. viis mohäärikitsi vaatama, kuna ta ei saanud nagu aru, misasja me tahame. me muudkui aga nõuame butiiki, nagu silt lubas. ühe väikese kivimaja peale oligi siis kirjutatud butiik ja keerati uks lukust lahti. kui ma õigesti aru sain (pole veel nii kõva konnakeeleosakaja) on prantsusmaal üle saja mohäärkitsedefarmi, kaks korda aastas saadavad nad ühiselt oma villa kuskile lõngakstegemisele ja siis saavad vastu oma kitsede villast tehtud lõnga. tädi laseb ka teha igasugu tooteid selle oma poodi, kes koob talle masinal, kes käsitsi, ise heegeldab ta kaeluseid jne. ja et no hind siis on ju ka nagu on, kallis toore ja käsitöö jne, sellel teemal sai kohe tunnikese lobisetud. tore tädi oli. natuke murelik, aga tore. ning oma jutu järgi pole ta 20 aasta jooksul üle paari korra farmist väljas käinud...kohutav mu meelest. küsis ka , et kust me oleme. eestist. see on ju niiii kaugel!!! eee, tegelt me elame bxl-s. et sealt tuleme. mõtles natuke ja sama reaktsioon - ikkagi on kaugel! vat nii.
ja muidugi on seal väga palju lavendlipõlde, ka see farm tegeles lavendliga. õnneks need ei õitsenud veel, liiga palju lavendlilõhna on jube.
lootuses näha ägedat antiigiturgu, läksime isle sur la sorgue-i. täielik pettumus. söök oli kräpp ja antiigiturg üks igavamaid ja kallimaid, mida näinud olen. tagasiteel ceresti küla juures asuvasse peatuskohta läksime läbi ka külast nimega menerbes. see mõjus natuke nagu jaapani multifilmist "vaimudest viidud", kui peategelane sisenes vaimude linna ja kedagi polnud veel näha... ja ronimist on muidugi nendes mägikülades rohkem kui rubla eest.
laupäev - aix-en-provence. see oli ka täitsa meeldiv linnake.
ja pühapäeval - maja korda, asjad autosse, võtmed tagastada ning kojusõit, u 1000 kn, mul sõita ei lastud sentimeetritki. kiirteedel, kõrvalistmel on ilmselt kõige mõistlikum tegevus kudumine. ja sain valmis hunniku uusi kaelusetoorikuid. siid ja puuvill. kahjuks vana pitsi, mida olin lootnud pranstusmaalt lademetes vedelemas näha, ei leidnudki...pean nüüd vaatama, mis siinsetes varudes veel alles on.
kodus ootas meid täiesti stressis kass, kes oli oma suurest stressist maha jätnud vägagi loetavaid jälgi. esimene asi oli kohe koristama ja tuulutama hakata, valjuhäälse kassisõimu saatel. ning oh imet, kell 2 öösel oli isegi võimalik magama minna. õnneks esmaspäeval oli belgias suur püha ja sai välja ka puhata sellest suurest puhkusest.

2 minu suurt lemmikut - mesi ja oliiviõli. oliiviõli on eriti mõnus, kui ta on ka veel rafineerimata. see on vist pigem küll itaalia päritolu, aga no mis teha, kui kohalikku ei leidnud. ja tüümianimesi :)

eriti soolane sool

kilo lavendlit. ja kõik, mis sellega koos kotis oli, on nüüd ilmselt igaveseks lavedlilõhnaline.

asi, mida olen mitu aastat üritanud leida. nüüd on see leitud! hajameelsete inimeste abivahend, et mis on poest vaja. mul tõesti ei ole kõik meeles, kui hakkan poenimekirja tegema. aga siin saab juba ennetavalt otsasaavate asjade kohta väike märkus teha.

ja see on see mohäär. peenema kiuga on mohääri-siidi segu. juba järgi proovitud, jääb udupehme, imekerge ja igatepidi mõnus.

pöetud mohäärikitsed. sõbralikud :)

avignon eemalt vaadates

ja avignon seestpoolt.

ongi kõik :)

puhkus? puhkus.

laupäeval hakkasime liikuma. no umbes kell 1. asjad said kaasa pakitud üsna vahetult, nau oligi oodata. ööbisime lyonis, see oli ok, voodi u 2m lai ja uni tuli küll. järgmisel päeval üritasime ka linna vaadata, kuid noorim põlvkond, e siis 5-aastane korraldas sellise etenduse, et loobusime ja lahkusime. tal ei olnud tuju. 500 m kõrgusele merepinnast ehk siis peatuskohta lõuna-prantsusmaal saabusime pühapäeva õhtuks. ja kuna pühapäeval on ju kõik toidupoed kinni, võileivad otsas ja tuumapiima kaasas pole, pidime jällegi õhtul väljas sööma. sellega läks suht hästi, lastele toodi värvimist, aga suutäitki pakutavast toidust neile ei läinud mitte. õnneks söödi ära minu toiduga kaasas olnud fritid, asi seegi. järgmine hommik oligi esimene asi mitmekümne kilomeetri kaugusele toidupoodi minek. varustasime seal ennast, nagu oleks sõda tulemas. siis sai visiteeritud kahte küla, mõlemal märk küljes, et üks sajast kaunimast. olid kah, eriti esimene. pildid tulevad nagunii hiljem, ja nimed. aga. eile jooksis siim läbi klaasukse ja sai tohutu muhu, põlvest rääkimata. täna, e siis esmaspäeval, õnnestus tal õnnetult kukkuda mingis veest tühjas purskkaevus...õnnetult. õnneks suutis ikka kõndida hiljem. ja sonja ronis rõõmsalt kuristiku servale, mistõttu ta vanemad e siis meie, said infarktilähedase kogemuse osaliseks...ja sonja ehmatas lihtsalt ära. mitusada meetrit vabalangemist polnud plaanis tõesti. puhkus jätkub! näis, mis homne päev sisaldab.

nii, nüüd ma pean siia kirjutama need sõnad, mis mul seljakarvad turri ajavad. siin nad on : nunnumeeter. kuduraamat. kamsik. see on alustuseks. neid on veelgi, aga sellest piisab hetkel täiesti. aaaargh. ja küsimus. kuidas õnnestub mul osta seemneid poest, mis ei lähe üldsegi kasvama? panin potti 6 sorti maitsetaimi, aga kasvama hakkas ainult till. kui see ikka on till, vara veel öelda. paprika keeldub, tomat on aeglane ja redis...kas seda peab harvendama ka? mina ei hakka. homme on sõit prantsusmaale, nädalaks, ja juba on paanika, mida kaasa võtta. võtaks kohe terve maja. kindel on ikka see, et kui midagi maha jääb, siis see on just seal oluline, ja enamus, mis kaasa võetud, ei leiagi kasutust. ma ei räägi riietest. nt lauamängud? raamatud? joonistusvahendid? mingi käsitöö? dvd-d? mis muusika? jne, jne, jne. ja fotoka laadija ei tohi kindlasti maha jääda. nagu telefoni oma, eks. paanikahoo mahasurumiseks lähen teen hoopis midagi ebavajalikku, tapan aias nälkjaid või kaevan võililli välja... pakin hiljem.

valmistun järgmiseks hooajaks. kaelused. sain päris mitu tükki ära lõpetatud.

meil on suvi :) ja nii võikski nüüd jääda. kuigi ilm on siin heitlik, võib täiesti vabalt ka varakevadesse kukkuda temperatuurilt. hetkel mitu päeva üle 20 olnud.

selline on siis hetkel söögilaud ehk sööge, kus saate. mina teen jälle mingit tööd.

eelmisel reedel toimus ära kurikuulus pungipidu. ja oli täitsa punk küll, hea, et ei pidanud seal koristamas käima pärast.

laupäev jällegi oli cirque royalis zaz. minu arvamuse järgi olid küll pooled inimesed saalis lapsed...aga muidu oli päris meeleolukas, kahju, et kogu tekstist aru veel ei saa, mis räägiti nt publikuga ja muidugi laulusõnad ka läksid paljuski kaduma. videot üles panna ma ei saanud, aga juutuubis on olemas küll, "je veux" näiteks.

prantsuse keels on 2 nädalat pausi, siis tuleb kohe test sel poolaastal õpitu peale. ja praegu käib bxl-s bifff. täna õthul on plaanis üle vaadata soomlaste variant jõuluteemaline. lapsed oleme küla peale laiali jaganud, sest vanem laps on ise kuskil mujal. nii et oma lapsehoidjal nö on vaba õhtu...mis on kavas järgmisel esmaspäeval, ma ei tea, aga piletid olla olemas. loodetavasti ka laspehoidja e oma laps.

ning luxi lõigetega pean ilmselt valmis saama enne järgmist nädalat, siis on minek prantsusmaale, kuskile avignoni lähedale. ma läheks kasvõi kohe. hädasti on vaja vaheldust sellest linnasolemisest. ja üks tellitud müts on pooleli...

hullud päevad

selleks, et kõik ausalt ära rääkida, pole mul lihtsalt jaksu. väike lühikirjeldus värskemast minevikust.

pühapäeval. päeva esimese poole täitis kevadine suurpuhastus koos akende pesemisega. polnud aega süüagi. siis. toimus ühe teatava seltsi uue juhatuse valimine. sõprade pealekäimisel võtsin julguse kokku ja kandideerisin ka. ning nüüd peangi hakkama aru saama, kuskohast ma saan teada nt oma praeguse riigi id numbri jne, rääkimata igasugu muust asjast, millega pole seni kokku puutunud. paberid ja asjaajamine. näiteks. minu õnneks on teised kõik väga asjalikud ja tublid.

esmaspäeval. tavaline päev, kolme tunni prantsuse keelega. siis sai käidud bricos ja ostetud palju aerosoolvärvi, mõned seaninamaskid ja arutatud veidi järgmise päeva tegemist.

teisipäev. aerosoolid rändasid garaaži, koos kahe sõbraga sodisime miinus kahe seinu. päris mitu tundi. hais oli võimas. ei saa öelda, et ma ennast pärast väga hästi oleksin tundnud.

kolmapäev. algas nagu päev ikka, kolm tundi prantsuse keelt, mis aga ei jõudnudki lõpuni, sest pidin kooli sõitma enne aega. helistas mulle murelik kooliõde, siim olla kukkunud ja nüüd on peapõrutus. sõitsin. ja nii oligi. lamas õnnetu mehike, külmakott peas, laua peal. soovitati soojalt, et lähme ikka haiglasse ja kiirabiautoga. jooksin tõin lasteaiaosast sonja ja kogu seltskonnaga siis kollasesse autosse. siimul pandi veel kaelatugi, mistõttu ta polnud võimeline isegi selget juttu rääkima mõnda aega. ja traumapunktis läks tunde....ja tunde...ja tunde...mulle meenus, et olin hommikul ühe õuna söönud, kell 2 oli juba päris kehv olla. kui siim oli ära oksendanud, ostsin haiglakohvikust ühe saia...parem ikka , kui mitte midagi. ja muudkui ootasime. siimul läks tasapisi paremaks, kuid ei saanud me sealt tulema, sest vererõhk oli ikka mingi umbes 45/ 85. ja seda olla vähevõitu. no maitia, mul on ainult natuke rohkem tavaliselt. ja ühtlasi pabereid täites tuli ka uus nimevariant - selleks on "siin". eelmised on olnud (jälle muidugi paberite täitmisel, mitte minu poolt) "simm", "seem", "slim" (!). ja nüüd siis see... sai küll enda meelest laspele hea lihtne nimi pandud.

ja puruväsinult saimegi õhtuks koju. ootamine on vääääga väsitav töö. ja oligi nii, et istun ja istun ja tunnengi juba, kuidas hakkan väsima. eks muidugi mure käis ootamisega käsikäes. rõõmsalt.

praegu tahaks ainult klaasi veini ja magama, aga peab vist hakkama homseks tööd ette tegema, joonised ja arvutused, sest hommikul vaid 2 h selleks aega ongi. siis jälle mürgiaure hingama.

ja nii ta veereb, nagu hernes.

nööbid messilt. nunnud.

ja lõpuks! leidsin poe, mis asub küll hollandis, kuid müüb täpselt seda, mida olen juba mitu aastat otsinud, aga pole leidnud. tegu käsitsivärvitud siidiniidiga tikkimiseks. no kas pole tore :). olid creatival.

väike stiilinäide. selliseid joonistusi on palju. kas just alati luukered, on ka masinaid ja kolle jne, poistevärk. aga mulle meeldib :) siim, 7-aastane.

ja meil on kevad kindlalt, kui mitte kohati juba nagu eesti suvi. siin lubab vaarikat, ei jõua ära oodata.

amsterdamist nööbipoest kaasatulnud saak. leiab kasutust kohe, kui hakkan kaeluseid-mütse lõpetama. peab ju järgmiseks hooajaks valmistuma, elu näitab, sügisel enam miskit uut teha ei jõua.

ja need head peenikese teraga lõiketangid sain messilt...olid küll jubekallid, aga pole nii peene otsaga veel kuskilt leidnud. pääseb ligi keerulistesse kohtadesse, väga vajalik riistapuu.

ja laupäevaõhtuse ehmatuse jätkuks - kääriprobleem lahenes kenasti. nagu ikka, pole vaja tõmblema hakata, vaid tuleb rahulikult oodata saatuse sekkumist ja kokkusattumusi. need tulidki, kahe kohaliku meesterahva näol, üks oli vanem taat kohutavate hambatüügastega ja teine noorem tagi-inimene. hüüdsid aga et teritame nuge-kääre ja nagu see värk käib. teritusmasin oli tõsiselt antiikne, ilmselt vanavanaisa pärandus või midagi sellist. aga töö tegid ilusti ära ja ma olen väga rahul, isegi hekikäärid andsin korda teha. oh mulle sellised juhused meeldivad :)

käidud-tehtud. kontsert oli vahva, ja oma üllatuseks sain aru, et mäletan neid singer-vingeri laulusõnu siiamaani peast, kuigi pole selleks mingit vaeva näinud kunagi, on lihtsalt piisavalt kuuldud. mida ei saa mitte öelda volmeri kohta, ta laulab endiselt, paber näpus.
aga järgmine hommik kell 6 tõusta oli ikka eneseületamine küll... amsterdamis oli õnneks ilm ilus ja päike paistis, kõndisime jalatallad ümmarguseks, ning sain teada, et kui on olemas mantel, mis mulle meeldib ja hind on ka üllatavalt ok, siis muidugi on see tehtud puusatule inimesele, kellel on tohutud õlad...kuna mul on suht kõrini riiete ostmisest, mida siis peab kohe ümber tegema hakkama, loobusin. kaks ebamäärasest rahvusest müüjat oli väga kurvad ilmselt, nad nägid kõvasti vaeva, et mind veenda - see on täiesti ok, kui sul mantel istub ümber kere et nööbid rebenevad. siiski leidsin asju, mida oli väga vaja ja mu kott oli lõpuks küll nagu väike põrsas. ega ma poleks hommikul osanud arvata, et ma sinna juustu ostma lähen...aga nii läks.
kodus suutsid inimesed vahepeal päris kenasti toime tulla, seni olen avastanud 2 asja, mis mulle eriti ei meeldi. noorim tütar lõikas endal ise juukseid...ja ma pean nüüd selle "lõikuse" üle käima. kangakääridega on kassitoidukarbist (papist) ehitatud mingi...laev ilmselt. ehk lõikavad käärid kangast ka hästi, aga on variant, et pean ostma uued. midagi pole teha, mul on iga asja jaoks omad käärid...
ja hoolimata tohtust täiskuust, magasin kui kott. ja kaua. ja nüüd on ilmeilus ilm, soe ja puha ja expost ostetud uued vidinad ootavad :) ning amsterdami läheks tagasi küll jälle...kuningannapäeval? näiteks. halvimal juhul peab õhtul autoga koju tagasi sõitma, eriti ei looda, et siis mingit ööbimisvarianti veel saada on kuskil.

nutt ja hala

Nii, tänu vahepeal olnud soojale ja ilusale ilmale olen pildistanud ära ka mõned ehted, mis siiani ootel olnud. aga häda jälle kaelakeede pakenditega, ei leia kuskilt. kõrvarõngaste omi seni veel jagub, aga no kauaks...peab edasi ostima, need kohad, kust seni saanud olen, on hetkel jätkuvalt tühjad.

ja see on see meie tegelane, kes punkt kell 7 ajab kogu maja üles, nõudlikult karjudes, et andle süüa ja kohe! nädalavahetusel ajab ikka vihale küll...päeval see-eest magab kus aga saab ja on üldse kukupai. muidugi.

ja nagu ikka, kui toimub, siis nii, et pole hool ega hoobil vahet. tuleb välja, et pean ennast graffity-kunstiga kurssi viima ja nädala pärast, mask peas, aerosooliga tegema hakkama. õnneks (ma loodan)mitte üksi.

homme ootab ees retk expo-sse koos tuulerõugetes viieaastasega, no pole mul teda kuhugi jätta ja see üritus on siin linnas vaid korra aastas, saab oma kätega näppida ehetetoorikuid, jne. ning ainus aeg sinna minna on homme hommikupoolik. õhtul jällegi vaja singer-vingerit kuulama minna ja väiksemad lapsed suurema(te)ga koju jätta. laupäeval olen linnast ära. saab näha, kuidas see laatsaret siin toimib. ja pühapäev...pole ka eriti vaba. ning esmaspäeval hakkab aga peale jälle. prantsuse keels lubati täiendavaid teste, õnneks ei lähe need koolipaberitesse, vaid on lihtsalt kontroll-testid. et me ikka oskame. ja ka kolmapäeval on sama. nüüd torman mingeid jubinaid otsima, et saaks ühe kliendi tellimuse lõpetada, juba küsiti, aga et pole kiire. no teame-teame, mul igal juhul on...muidu jääbki siia ootele, kui on tehtud, on vähemalt tehtud. ja siis lapsed (nii enda kui mõned teiste omad) koolist kaasa võtta. ning see pole kõik veel mitte, mis mu to-do-listis kirjas...lihtsalt tähendan üles, et teinekord, kui elu ehk igavaks muutub, vat siis loen ja tunnen hetkest rõõmu :)

ning tuulerõugetes laps peab muudkui sügelema ja hädaldama, sest no pole aega minna arsti juurde seda roosat plöga nõutama, mis siin kasutusel selle häda vastu. briljantroheline puudub. teepuuõli on juba otsas. aga nagu aru saan, läheb see põhimõtteliselt ka ise üle mingi hetk.

ning! krt küll, kuhu on kadunud siit poodidest riidevärvid, mida ei pea mitte pesumasinasse panema? see õnnetu kašmiirsegune džembu, mis mul kogemata kombel esimest korda just siis seljas oli, kui lauakaaslasel õnnestus punane vein ümber ajada, ei lähe kohe mitte puhtaks, masinas pesta ei tohi ja siis tuligi mõte, et värviks juba parem ära. ja huvitav, kuidas. vbl siiski proovin veel keemilisega. aga ma eelistaks värvida, helesinine pole mitte mu lemmikvärv, must oleks iga kell etem.

hala erinevatel teemadel võiks vabalt jätkuda, selliseid pisiasju on viimasle ajal ohtralt, aga no aeg saab otsa.

lootuses paremale homsele, täna kõik.

vahepeal...

hunnik "õmmelust" kurikuulus lõng. 35 %beebikaamli villa ja 65% siidi. ideid?

seda salli sai ikka päevi kootud. ja müts. head soojad mõlemad:)

no ja mõned mütsid ka lastele juurde. vill, angoora.
uneriided. linane, vana pits.

sellisesse kotti pean kõik hädavajaliku ära mahutama, kui on vaja selga panna "väike must kleit".

tuleb sellest mis tuleb, ilus niisama ka vaadata :)

oli meestesärk, nüüd on poisi püksid. ja mulle see ruuduline ikka nii meeldib...just pükstena.



kokkuvõte:

valge linane on peaaegu otsas...no mis see 10 meetrit siis ära ei ole. vanast uus on ka tehtud. ja muidugi pidin jälle mingite pitside otsa komistama. siis...ostsin tooriku ja tegin sellest väikese piduliku märsi. katsetaud irl, ei kaotanud ära ega midagi, test edukalt läbitud :)

ja oma lemmik-lõngapoest lahkusin seekord küll kõige kallima lõngatokiga, mis on õnnestunud osta. hinda poes juures polnud, kassas natuke küll nuputasin, et mis siis nüüd arvega juhtus, aga tšeki pealt sain ilusasti teada, et 100 gr beebikaamlivilla ja siidi maksab 34 euri...no nüüd läheb küll aega, enne kui suudan välja mõelda, mida luksuslikku sellest teha.

ja nüüd vist asun jälle ehete kallale ;)