cat and dragonfly: hiline ülevaade

selline vaade avanes meie maja juurest. mida sisaldab pisike maja mäenõlval, pole teada. majakese taga on bassein, aga siit seda ei näe.
esmaspäeval sai käidud kahes lilledega pärjatud külas, e siis pranstusmaa ilusamate külade nimekirja kuuluvates kohtades. gordes - kollane mägiküla ja roussillion - punane. mõlemad olid toredad küll. aga elada neis...pole küll ahvatlev. peaaegu iga öö nägin õudusunenägusid seoses kõrgete kaljumägedega.
teisipäev -
camargue, saintes maries de la mer. hoopis tesisugune maastik. madal, veteväljad, metsikud valged hobused iga põõsa taga jne. pole ka ime, et nad seal riisi kasvatavad. on ka soolaväljad, aga sinna ei läinud, nii et ei oska kommenteerida. küll ostsin soola kaasa. ja on see koer alles soolane! esimest korda kasutades soolasin toidu julmalt üle. elavad seal ka flamingod, aga ainus võimalus neid vaadata oli minna tasulisse linnuparki. käisime, vaatasime. ja umbes samapalju, kui oli flamingosid, oli ka tohutute relvadega inimesi neid pildistamas. statiivil poolemeetrised objektiivid. ma usun küll, et nad passisid seal terve päeva, kui mitte rohkem. meile piisas poolest tunnist. ja üldine arvamus oli, et pole suurem asi koht see camargue. no välja arvata liival rannas vedelemine. see oli ok.
kolmapäeval oli kavas ilus küla lourmarin.
neljapäeval - avignon. vat see on linn minu maitse järgi. ja soe oli ka, kohalik termomeeter väitis 27 kraadi. käisime ka jõe ääres, ja siis jälle vanalinnas.
reedel. kõigepealt läksime läbi kohalikust mohäärifarmist, kuhu olin juba mitu päeva kippunud. ning tore algus oli küll - nii kui autost välja sain, märgas suurem farmikoer mu pika suveseeliku korralikult ära. kasisin siis seda õue peal olevas purskkaevu moodi kohas. majast väljus perenaine, täiesti hämmingus, et mingid inimesed on ta õue peal, ja siis see koeraasi ka, eks. viis mohäärikitsi vaatama, kuna ta ei saanud nagu aru, misasja me tahame. me muudkui aga nõuame butiiki, nagu silt lubas. ühe väikese kivimaja peale oligi siis kirjutatud butiik ja keerati uks lukust lahti. kui ma õigesti aru sain (pole veel nii kõva konnakeeleosakaja) on prantsusmaal üle saja mohäärkitsedefarmi, kaks korda aastas saadavad nad ühiselt oma villa kuskile lõngakstegemisele ja siis saavad vastu oma kitsede villast tehtud lõnga. tädi laseb ka teha igasugu tooteid selle oma poodi, kes koob talle masinal, kes käsitsi, ise heegeldab ta kaeluseid jne. ja et no hind siis on ju ka nagu on, kallis toore ja käsitöö jne, sellel teemal sai kohe tunnikese lobisetud. tore tädi oli. natuke murelik, aga tore. ning oma jutu järgi pole ta 20 aasta jooksul üle paari korra farmist väljas käinud...kohutav mu meelest. küsis ka , et kust me oleme. eestist. see on ju niiii kaugel!!! eee, tegelt me elame bxl-s. et sealt tuleme. mõtles natuke ja sama reaktsioon - ikkagi on kaugel! vat nii.
ja muidugi on seal väga palju lavendlipõlde, ka see farm tegeles lavendliga. õnneks need ei õitsenud veel, liiga palju lavendlilõhna on jube.
lootuses näha ägedat antiigiturgu, läksime isle sur la sorgue-i. täielik pettumus. söök oli kräpp ja antiigiturg üks igavamaid ja kallimaid, mida näinud olen. tagasiteel ceresti küla juures asuvasse peatuskohta läksime läbi ka külast nimega menerbes. see mõjus natuke nagu jaapani multifilmist "vaimudest viidud", kui peategelane sisenes vaimude linna ja kedagi polnud veel näha... ja ronimist on muidugi nendes mägikülades rohkem kui rubla eest.
laupäev - aix-en-provence. see oli ka täitsa meeldiv linnake.
ja pühapäeval - maja korda, asjad autosse, võtmed tagastada ning kojusõit, u 1000 kn, mul sõita ei lastud sentimeetritki. kiirteedel, kõrvalistmel on ilmselt kõige mõistlikum tegevus kudumine. ja sain valmis hunniku uusi kaelusetoorikuid. siid ja puuvill. kahjuks vana pitsi, mida olin lootnud pranstusmaalt lademetes vedelemas näha, ei leidnudki...pean nüüd vaatama, mis siinsetes varudes veel alles on.
kodus ootas meid täiesti stressis kass, kes oli oma suurest stressist maha jätnud vägagi loetavaid jälgi. esimene asi oli kohe koristama ja tuulutama hakata, valjuhäälse kassisõimu saatel. ning oh imet, kell 2 öösel oli isegi võimalik magama minna. õnneks esmaspäeval oli belgias suur püha ja sai välja ka puhata sellest suurest puhkusest.

2 minu suurt lemmikut - mesi ja oliiviõli. oliiviõli on eriti mõnus, kui ta on ka veel rafineerimata. see on vist pigem küll itaalia päritolu, aga no mis teha, kui kohalikku ei leidnud. ja tüümianimesi :)

eriti soolane sool

kilo lavendlit. ja kõik, mis sellega koos kotis oli, on nüüd ilmselt igaveseks lavedlilõhnaline.

asi, mida olen mitu aastat üritanud leida. nüüd on see leitud! hajameelsete inimeste abivahend, et mis on poest vaja. mul tõesti ei ole kõik meeles, kui hakkan poenimekirja tegema. aga siin saab juba ennetavalt otsasaavate asjade kohta väike märkus teha.