tasapisi

olen siin üritnud vaikselt elada. aga kussa. suvi oli küll mõnus rahulik, tegin ainult ühe tellimustöö, viltisin seepe ja tegin paarkümmend sojavahast tassiküünalt. teeks ju veel, aga siin on see tassiprobleem...orav vajab varusid! koon vaikselt...isegi sokke. ja täna teen šampooni. tahket küll, see meeldib mulle nagunii rohkem, lihtne kaasa võtta jne. aijah, huulepalsam on nüüdsest teises topsis, huulepulgavutlaris, mugavam kasutada. ega ma pole küll oma tegemisi kuskil reklaaminud, seega nalja saab, kuidas ma sellest kõigest lahti saan. jõulukingimure murtud või midagi sellist. sest teha on ju tore küll, aga samas oleks kena kui allapandud raha vähemalt tagasi tuleks et saaks selle uuesti samasse kohta viia :) tegemiserõõm. küünlad ja seebid on kooli jõululaadal muidugi ka.
kilo seebikivi kaob ka tasapisi pärisseebiks. õnneks on meil vaheaeg, saan nüüd möllata :) argipäevas võtab 4x nädalas keeletundides käimine siiski nii palju energiat, et pärast ei jaksa enma suurt midagi...kuigi, mis ma räägin, uus õmblusmasin, tõeline kosmoselaev vanaga võrreldes, on ka kapist välja roninud! brokaandilt ostetud siidirättidest konstrueerisin suveõdila. nüüd peab ainult veel suve ära ootama. ja ühtlasi püüan lõpetada õmblustöid, mis on ette võetud...oeh...tuleb välja, et juba vähemalt 6 aastat tagasi. üks asi peaagu lõpusirgel. seega, elu edeneb :)
kassi asendab hetkel kuldkala. esindab kuidagi ...kehvalt. aga loom ikkagi!

aeg maas

tõsi, aja võtan maha nüüd. siia pole ma seda muidugi eriti panustanud, aga ikkagi. vaikus ja rahu. mujale on aega ja energiat läinud rohkem kui kasulik endale. kuna rohud on valgustundlikud, siis ega ma väga seda päikeselist suve ei soovigi...võib olla ka vihmane. aga soe. sügisel paistab, mismoodi edasi kui vanamoodi ei sobi. mis ma maha kriipsutama pean. aga enne kriipsutan mina maha kui mind see kõik maha kriipsutab.

puder ja kapsad

siin presenteerub 2012 aasta kõige esimene kätetöö. võttis aega mis ta võttis aga valmis ta sai!

see põlev asjandus on mu esineme coq au vin, põlev ollus on konjak ja kukk polegi kukk vaid hoopis munejam isik. nagu raamatus nõuti. peale filmivaatamist (julie&julia) oli hädasti vaja seda va prantsuse kokaraamatut, ja sealt siis pusisingi. muidu aga tundub aasia köök hetkel põnev, koriandrit ja kookospiima meil ikka läheb ja riisiaurutusmasin töötab täie auruga :)

kurat, kus must leib on?! vat eipolegi enam...esteks läks viimane tahke olek selliseks nagu pildilt näha, siis andis otsad leiva poeg ja uus juuretis tõmbas ka hallituseteki peale kohe. nagu kotermann oleks majas...jätsingi siis asja katki, eks ole seda leiba juba viis aastat tehtud kah.

ja siis mis muidu toimub:

hetkel on meil suvi, magnooliad õitsevad ja mitu päeva juba kirun ennast roolis, et jälle jäi fotokas maha...see taimede pildistamine on üks kuri haigus. ning magnooliad õitsevad ju nii ruttu .

aga! kiiruga ja koledasti, sain hulga pudi ära pildistatud. ees ootab veel ehete sorteerimine ja osaline pakendamine ja hindamine ka. olen aprilli lõppu suutnud isegi ühe müügiürituse tekitada :) ja see on teema, mida peaks tõsisemalt võtma. prantsuse keele grupist üks tore ungarlanna ehk tuleb ka läbi ja ostab miskit... eks vaatame. kui päike paistab, tundub kõik lootusrikkam.

sel aastal olen suutnud tomatid suht õigeaegselt mulda torgata, nüüd need vaikselt venivad aknal, peaks vist suuremasse pinda pistma? isegi tomatikomposti suutsin poest koju tuua!

siiapaika selle jutu nüüd jätakski.

pilditu

pildistamise ja piltide laadimisega on täielik ikaldus....ei viitsi, ausaõna. aga varsti peab, järg hakkab kaduma. olen teinud küll üht-teist. ja kolmandat. ja siis veel asju, mis pole üldsegi käsitöö ja millest mu pereõnn ka kuidagi ei sõltu. ehk saab nädalavahetusel natuke päikest ja vanad kondid veavad ennast õue pilti tegema, siis on, mida siia ka riputada.