see oli küll üks tuulisemaid kohti, kuhu olen sattunud. matk parklast nõelte juurde pidi kõrvad peast viima...aga ilus oli küll.
no selle koha pidi ju ka üle vaatama kui juba seal lähedal oled. ma küll ei arvanud, et sinna on turistidele selline lambarada tehtud. et astud aedikuuksest sisse ja siis piiratud rada mööda teed oma ringi ära ning tagasi välja. kuigi, järele mõeldes, eks nii on lihtsam turiste pidada vist.
mitte, et ma oleks just selles teeruumis käinud. kirjaoskaja tuvi aga vist küll :)
mul pole udust aimugi, mis selle väikese küla nimi oli, kust pärineb see parkimissilt. aga iga teine pood oli nõiapood. ju siis kuidagi ajalooga seotud.käidud ja tagasi. joonistasin ma mitte kriipsugi ja muud ka ei teinud...üritasin küll heegeldada, aga ei. polnud see tunne. siis saigi rohkem käidud ja pilte klõpsitud ning loetud. õnnepalu paradiis ning sergo randröövel. ei saa hiiumaast üle ega ümber. ja paradiisist võin kõneleda küll ülivõrdes. ammu pole lugenud midagi nii head, mõtted, mis isegi mõelnud hiuumaal olles, on lihtsalt ja kaunilt sõnadesse pandud. loed ja naudid. ja kõik on õige ka. randröövel on läbimisel...aga sama asja olen juba lugenud, küll oli autor teine, lugu sama. ja ka sergo mulle meeldib, see näkimadalad oli üllatus, sest ega ma lootnud midagi nii huvitavat. ja keelekasutus ka on tore. nii et käid ühe saare peal, aga mõtetega oled kogu aeg teisel.
No comments:
Post a Comment