ja jätkub tavaline rutiin. aga. nüüd on lisandunud ka õmblemine, pole ammu teinud ja enam ei kannata oodata. see tähendab jällegi seda, et söögilaud on kaetud masinate, pitsi ja kangastega, sööma peab kuskil mujal järelikult. ehetetegemine seisab, pole kuskile panna ja kullatud konksud ka otsas... pildistada ei saa juba pikemat aega, õues on nii tugev tuul et viib kõrvad peast ja toas pole piisavalt valgust. et ootan paremaid ilmu.

vanaaegsed pitsid hakkavad otsa lõppema, käisin täna vanakraamiturul, mis selgub on iga kuu esimesel pühapäeval woluwe-st-lamberti väljakul, ja saingi miskit. hais on muidugi ka kaasa antud, nüüd peab pitsid läbi pesema. isegi mütsiklotsid olid olemas, paraku liiga väike suurus, 54. otsingud jätkuvad. vaja oleks 56 ja 60, aitaks hästi. ja ega alla 60 tugriku pakkumisi pole, sellega peab siis arvestama.

tekkis siin nõudmine kooliaegsete tööde järele, suutsin tuvastada vaid 2 moejoonistust, ülejäänud olen kas laiali kinkinud või ära visanud, loomulikult. kui see sobib, siis on ok, aga ega ausalt öeldes mind väga ei huvita. peale viimast eestis toimunud näituseasja ja sellega seotud jama, ma ei tahagi kuskil osaleda. iseasi, kui ise teeks. aga niimoodi kaugelt saata ja loota, et keegi su eest viitsib natuke sipelda, see ei toimi ikka. see roosa kübar, pilt siis, vbl rändab eestisse.